Latis toimub suurim riigihangete reform alates 2017. aastast. Kaupade ja teenuste piirmaarad tousevad 10 000 eurolt 140 000 eurole. Ehituses 20 000-lt 5,4 miljonile eurole. Kohustuslike valjaarvamise kriteeriumide arv langeb 12-lt 2-le. Menetluste kestus lyheneb rahandusministeeriumi hinnangul 25%.
Arvud naevad head valja. Aga mis juhtub praktikas?
Vahem menetlusi, keerukamad hanked
Reformi loogika on lihtne: koik alla uute ELi piirmaarade langev laheb ule lihtsustatud menetlustele. Selle tulemusena vaheneb ametlike hankemenetluste arv Latis. Kuid need, mis jaavad, on suuremad ja keerukamad.
2024. aastal kuulutati Latis valja 11 421 hanget kogumaksumusega 5,45 miljardit eurot (va Rail Baltica), umbes 13% SKPst. Parast reformi jaavad vaiksemad hanked riigihangete seaduse alt valja, kuid allejaanud on just need, kus pakkumuste hindamine on koige raskem: mitmeosalised hanked, keerukad tehnilised kirjeldused, sadade lehekulgedega dokumentatsioon.
Just selles segmendis on Latil juba probleem. Riigikontrolli 2024. aasta detsembri audit tuvastas:
Reform seda ei muuda. Keerukates hangetes soltub hindamise kvaliteet inimestest, kes seda teevad. Ja neid on Latis liiga vahe.
Tootajate puudus ei kao kuhugi
Latil puudub ametlik hankespetsialistide sertifitseerimissuusteem. Euroopa Komisjon on seda soovitanud, kuid seda pole veel olemas. Riigi halduskool (VAS) pakub koolitust ELi ProcurCompEU padevu raamistiku alusel, kuid see on vabatahtlik.
Praktikas tahendab see, et hankemeeskonna liikmed opivad sageli too kaigus. Kui hange on keerukas, kui pakkumused on 200 lehekylge pikad, kui tuleb vorrelda viit pakkujat punkt punkti haaval, saab inimressurss lihtsalt otsa. Inimene vaesib 50. lehekyljel. Kaotab tahelepanu peale nelja tundi. Toootab reede ohtul halvemini kui esmaspaeva hommikul.
Reform ei suurenda hankemeeskondade arvu. See ainult kujundab tookoormuse ymber: vahem vaikseid menetlusi, rohkem suuri.
Labipastvus kasvab, isegi alla piirmaarade
Reformi koige olulisem struktuurne muudatus: isegi alla piirmaarade jaavad hanked peavad nuud avaldama hankeplaane, solmitud lepinguid ja tegelikke kulusid. Riigihangete amet (IUB) voetab ule kogu Elektroonilise hankesysteemi (EIS) ja saab keskseks asutuseks.
Rahandusministeerium positsioneerib seda kui "andmepohist juhtimist", viidates reformilehel andmeanaluutika lahendustele, viitehindadele ja KPI-pohisele jarelhindamisele.
IUB direktor Artis Lapins on avalikult kinnitanud plaane tehisintellektipohiseks hangete andmeanaluusiks, markides samas, et "see noouab olulist rahastust" ja et tehisintellekt voib "tekitada hallutsinatsioone". Skeptitsism on moistetav. Kuid see paljastab ka seda, et institutsionaalne tehisintellekti kasutuselevotu tempo on aeglane.
Tehisintellekt hangetes: mida Lati teeb ja mida keegi ei tee
Latis on tehisintellekti ja hangete ristumiskoht juba olemas. iepirkumi.lv pakub koolituskursust "Tehisintellekti tousekas kasutamine hanke kirjelduses ja pakkumuste hindamises", kus spetsialistid opivad kasutama ChatGPTd ja Claude'i isiklike assistentidena.
See on hea algus. Kuid on vahe selle vahel, kui spetsialist ise kirjutab paringuid vestlusrobotile, ja selle vahel, kui suusteem iseseisvalt loeb hankedokumente, vordleb iga nouet iga pakkuja pakkumisega ja esitab tuvastused koos toenditega dokumendist.
Esimest saab opetada kolmetunnises kursusel. Teine noouab agentarhitektuuri, mis suudab toodelda sadades lehekylgi ja nende ule arutleda nii, nagu seda teeks kogenud hankespetsialist.
Riigikontrolli 2025. aasta mai audit tehisintellekti kohta avalikus halduses naeitab olukorda:
Pealegi pole uheski asutusel mehhanismi tehisintellekti kasutamise kulude voi tulemuste mootmiseks.
Mida reform tahendab tooriistade valikule
Reformi kontekstis peavad hankemeeskonnad motlema kahele asjale.
Esiteks muutuvad keerukad hanked veelgi keerukamaks. Tsentraliseerimine tahendab, et omavalitsused peavad nuud hankeid keskselt haldama. Uued labipastvusnouded tahendavad rohkem dokumenteerimist, isegi kui menetlus ise on lihtsam. Hankekomisjonidel on rohkem tood, mitte vahem.
Teiseks ei ole tehisintellekti tooriistad tulevik — need on olevik. Kusimus pole selles, kas kasutada tehisintellekti hangetes. Kusimus on selles, kuidas seda kasutada nii, et iga tuvastus oleks toendatud dokumendist parineva toeendiga, mitte tehisintellekti "hallutsinatsiooniga".
Mitigates oleme loonud tehisintellektiagendi, mis loeb hankedokumentide ja pakkumuste iga lehekulje, vordleb noudeid punkt punkti haaval ja esitab tuvastused otsetsitaatidega dokumentidest. Mitte oletusi. Mitte hallutsinatsioone. Iga tuvastus on kontrollitav.
Reform on voimalus, mitte takistus
Lati hankesuusteem tootles 2024. aastal 5,45 miljardit eurot.
Rahandusministeerium hindab, et reform voiks saasta 2-4% kogukuludest. Kuid ainult siis, kui hindamise kvaliteet paraneb.
Need saastud on voimalikud ainult siis, kui hankekomisjonid suudavad tuvastada mittevaestavust, vorrelda pakkumusi pohjalikult ja teha otsuseid kogu kattesaadava teabe pohjal — mitte ainult esimese lehekulje ja madalaima hinna pohjal.
Tehisintellektiagendid ei asenda hankespetsialiste. Nad teevad seda, mida ukski inimene ei suuda: loevad koike vordse tahelepanuga esimesest kuni viimase lehekyljeleni, iga kord. Ja siis saab ekspert keskenduda sellele, mida tehisintellekt ei suuda: otsustusvoime, strateegia ja otsused.
Proovige esimest tehisintellekti analuusi tasuta.
Allikad
- IUB: Uued lepingu piirmaarad
- Rahandusministeerium: Riigihangete systeemi reform
- RM: Reform avatuse ja digilahenduste suunas
- RM: Lahendused riigihangete efektiivsuse parandamiseks
- Riigikontroll: Lati hankesuusteem on keerukas ja jaeik (2024)
- VAS: Hankespetsialistide koolitusprogramm
- NRA.lv: Riigihangete seaduse muudatused
- iepirkumi.lv Akadeemia: Tehisintellekt hangetes
- Riigikontroll: Tehisintellekti juurutamine ja kasutamine Latis (2025)
- RM: Reform tagab avalike vahendite jalgitatavuse